Võõrast sõbraks – kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste koostööseminar

16.aprillil toimus Rukkilille lasteias meie projekti koostööseminar.

Seminaril osalesid Keila linna ja valla ning Saue linna kohaliku omavalitus esindajad ning Keila ja Tallinna linna ning Keila, Vasalemma ja Aruküla valla vabaühenduste esindajad. Seminari viis läbi Kaupo Reede, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja.



Seminari läbivaks teemaks kujunes suhteturundus. Arutlesime, mis soodustab koostööd ja kuidas tekkinud kontakti hoida. Jõudsime järeldusele, et kõigepealt peab võõrast saama sõber. Selleks ei ole vaja palju oskusi, piisab avatud suhtlemisest ning huvist teise poole vastu. Tihtipeale unustatakse, et vastas istub samasugune inimene nagu meie ise. Vana tõde- tee teistele seda mida sa endale soovid, peab paika.

KOV esindajad julgustasid uusi MTÜsid tulema ja tutvustama oma eemärke ning tegevusplaane kohalikus omavalitsuses.

Kohalikel omavalitsustel on võimalused aidata vabaühendusi mitte ainult projektide rahastamisega, vaid ka nõustamise ja info edastamisega. Kohalike omavalitsuste hea ülevaade tegutsevatest MTÜdest aitab kaasa vabaühenduste omavahelisele koostööle.

Seminaril tõdesime, et tuleb kummutada müüti, et eestlane ei saa teise eestlasega koostööd teha. Muidugi saab ja tuleb koostööd teha, sest tegelikult oleme ju kõik sama eesmägi, parema ja turvalisema elukeskkonna eest väljas.

Koostöö saab võimlikuks, kui mõlemad pooled seda soovivad ning laabub paremini nende vahel, keda usaldatakse ja kellega on hea asju ajada.

Seminari teine oluline teema oli teenuste delegeerimine. Kohalikul omavalitusel on õigus delegeerida avalikku teenust mittetulundusühingutele, kui see teeb avaliku teenuse professionaalsemaks, kättesaadavamaks ja soodsamaks. Teenuse üleandmise eelduseks on usaldusliku suhte loomine KOVi ja MTÜ, sest vastutus kvaliteedi eest jääb kohalikule omavalitsusele.
 

Kaupo Reede tutvustas 2009.a läbiviidud uuringut, millest selgus, et delegeerimine mittetulundussektorile on Eestis üsna levinud praktika - 60% omavalitsustest delegeeris 2008. aastal avalike teenuste osutamist mittetulunduslikele organisatsioonidele. Uuring kinnitab eestlaste omavahelist koostöövalmidust.

Algatatud koostööteema jätkub 10.augustil toimuval kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste teemapäeval „Kool kogukonna südameks“, mille läbiviimist toetab Kodanikuühiskonna sihtkapital. Täpsem info siit

Haridus- ja Kultuuriselts Läte tänab Harju Ettevõtluse- ja Arenduskeskuse juhatajat Kaupo Reedet, Keila Sotsiaalkeskust ja lasteaeda Rukilill abi eest ning kõiki seminarist osavõtjaid.

27.märts pesakaste ehitamas

Laupäeva hommikul kella kümneks kogunes kakskümmend pesakastide ehitajat Harjumaa Muuseumi õuele. Urmas Veersalu juhtimisel suundumise kõigepealt Keila Jõeparki, et vaadata, milliseid pesakaste ei tasu ehitada.


Pildil oleva pesakasti vead:
 
1. Linnupesakastid ei vaja ava juurde maandumispulka, sest seda kasutavad röövlinnud, et pesast mune kätte saada.
2. Pesakasti põhi on valesti kinnitataud.

3.Katuse äär peab vähemalt 5 cm üle pesakasti ulatuma.
4. Elus puu sisse naelu ei lööda.

Kui meil oli selge, milline kuldnoka pesakast olla ei tohi, võisimegi pesakastide ehitamise ette.

Pesakastiks vajaminev

Materjal:

1. 20cm ja 15 cm laiust hööveldamata lauda
2. tsingitud 5 cm pikkused naelad
3. 4 cm pikkused kruvid
4. peenikest trossi (soovitav kattega)
5. trossikinnitused

Tööriistadest: haamer, saag, mõõdulint, nurklaud ja akudrell lisadega (kruvikeeraja, puur, augusaagija)

Pesakastide ehitamise etapid:

I mõõta ja saagida 135cm pikkused lauad.

 II kaks laia ja kaks kitsast lauda panna kokku toruks. Lüüa naeltega kinni. Vaata pildilt laudade asetust. Pitskruvid on abiks, kuid ei ole hädavajalikud.

Haamerdamisel olid kõik abiks ja naelad kadusid kiirelt.

III mõõta puutorule pesakastid, tõmata saagimise  lihtsustamiseks märgid  puutorule.
Pesakastid on kuldnokale ja pesakasti kõrgus on umbes 30 cm.

Joonisel on näha, kuidas saab 135 cm pikkusest torust neli pesakasti.

IVsaagida  pesakastid joonte järgi välja

V saagida kitsast  (15cm laiune) lauast  põhi. Põhi peab olema seinte vahel, mitte seinte all, siis ei tule põhi ära (nagu me nägime esimesel pesakasti).

VI saagida väljast ülespoole kaldega (et vihmavesi pesakasti ei valguks) pesakasti sisenemise ava. Ava peab katusest umbes 7 cm kaugusel olema.

VII puurida  külgmiste seinte sisse trosside augud ja tõmmata tross läbi. Puurimiel jällegi jälgida, et aukude kaldenurk oleks  väljast ülespoole, siis ei tule mööda trossi vihmavesi pesakasti.

VIII saagida välja pesakasti katus, kinni kruvimisel jälgida, et puidu kaared oleks allapoole ( siis ei kaardu katus niiskusega ülespoole banaaniks) vt pildil.

Katus tuleb kinni kruvida, et järgmine aasta oleks kerge pesakaste puhastada

IX puurida pesakasti põhja igasse nurka auk. See aitab pesakastist niiskust välja juhtida ning vähendab ohtlike seenhaiguste leviku ohtu..

Urmas tõi puu otsast alla vanad pesakastid, et nad korda teha. Ühes pesakastis olid veel eelmisest aastast alles kuldnoka sinised munad.
Pesakaste tuleb iga aasta või kahe tagant puu pealt maha võtta, puhastada ja parandada. Sellel konkreetsel pesakastil oli rähn ka pesaaugu suuremaks toksinud. Urmas lubas, et paneb pesakastile uue esimise laua, siis on kuldnokal kindlam poegi kasvatada.

 Meie  8 pesakasti on valmis. 4  pandi üles Jõeparki ning 4 pesakasti Männi parki.

Mõned pildid pesakastide ehitamisest.